Igas Vene muuseumi osakonnas eeldatakse, lisaks alalisele ekspositsioonile, spetsiaalsete näitevitriinide olemasolu, mis omavad kergelt transformeeruvaid lette ning plansette, mis annavad võimaluse kiiresti ja kergelt modelleerida ekspositsioonruumi.

JAOTUS: etnograafia (tarbekunst, rahvakunst, olmekunst)
Etnograafiline muuseumi ekspositsioon teostab kollektsioonide, mis iseloomustavad olustikku ja kuultuuri, sotsiaalsuhteid ja erinevate rahvaste ühiskondlikke struktuure, esitlemist ja poppularisatsiooni.
Etnograafia ja tarbekunsti ekspositsioone paigutatakse muuseumi ülemisele korrusele, otse katuse alla. See ruum, koos oma konstruktiiv-arhitektuurilise eripäraga, on kõige sobilikum koht antud ekspositsioonile. Kollektsiooni koosneb keraamika, tekstiili, ehete, raud- ja puuesemete, rahvariiete ja teiste tarbekunsti eksponaatidest. Muuseumis esitletakse Eesti ja Venemaa rituaalide ja pühade atribuutikat ning arvukad fotomaterjalid suudavad edasi anda kalendaar-, pulma- ja mälestuspidustusi. Etnograafia osakonna külastajatel on võimalus näha Eesti ja Venemaa eri regioonide elu- ja majapidamishooneid. Osakonna stendidel eksponeeritakse rahvuslikud ehted, relvad ja kultusesemed. Eksponeeritud esemed on unikaalsed: paljud neist on vaid ühes eksemplaaris ning nende tootmissaladused onmeistrite poolt rangelt kaitstud ja pärandatavad vaid meistrilt sellile.
Etnograafia ja tarbekunsti jaotuse tähtsaim ülesanne on ekspositsiooni loomine, mis suudab mitmekülgselt esitleda traditsioonilist olmekultuuri.

Umbkaudselt osakond võib välja näha järgmiselt. Ekspositsiooni avab eri kubermangude olmeolustikus fotografeeritud fotogalerii , mil on näha erinevas vanuses ja sotsiaalkihtides olevaid inimesi.Nad juhatavad külastaja sisse XIX-XX sajandi Vene Impeeriumi ja Eestimaa atmosfääri. Sellest ajast võttab alguse fotodokumentatsioon. Ekspositsiooni esimene pool kajastab talupoegade eluolu – traditsioonilise maaharimise viisid, karjakasvatus, kalandus, mesindus, puvilla töötlemine.

Teine osa on seotud traditsiooniliste käsitööliikidega, millest tähtsaimaks on puutöötlus. Puust ehitati elamuid, tehti kõikvõimalike käsitööriistu, mööblit, kirste, transpordivahendeid, mänguasju, muusikariistu. Kasetohust ja niineribadest punuti pastlaid, kasetohutu samuti kasutati pragunenud savinõude vastupidavuse suurendamiseks. Keskpoodiumil on eksponeeritud erinkujulised ja -otstarbelised puu-, savi- ja metallesemed.
Samas jaotuses on näidatud ka tüüpilise põhjamaise talupoja elamu, koos “punase nurgaga”ja range majapidamiseesemete paigutuse traditsiooniga. Saali keskel on võimalik tutvuda erinevate talupoeglike tarbeesemetega – vasest samovaarid, puust kulbid, soolatoosid, vasknokaskannid õlle tarbis. Paljud neist esemetest olid perepühade asendamatud atribuudid.