1989 aasta, august.
Kolektsionääride klubi viis läbi näituse „Vene perioodika Eestimaal läbi aastate“.

1991 aasta. (Suurim ekspositsioon)

Ajaloomuuseumi initsiatiivil 10. aprillil 1991 „Orlovi lossis“ Maarjamäel toimus teine suurim näitus nimetusega „Vene kultuur Eestimaal“. Näituse ettevalmistusega tegelesid: muuseumitöötaja N.Lesnaja, kunstnik T.Vares. Mõnede eraldiseisvate ekspositsioonide ettevalmistamisega tegelesid: ajaloomuuseumi töötajad: T.Tamla, V.Kuldne, E. Peets, H.Tallo, V.Niidu, V.Glass, U.Räpp ning samuti ka L.Petina (Rahvusraamatukogu), R.Kruus, A.Dormidontov, A.Pantelejev, J.Maltsev ja teised eraisikud. Olid kasutatud Ajaloo-, Rhavus-, ja Tallina Linnamuuseumi eksponaadid ja Rahvusraamatukogu ning erakollektsioonide materjalid. Informatiivtoetus oli avaldatud „Slaavi kultuuride selts Tallinnas“ poolt, mida juhendas N.Solovej. „Ühiskondlik elu“, „Õigeusk“, „Vanausulisus“, „Tööndused“ – näituse põhijaotused. Eriti edukas oli ekspositsioon, mis oli pühendatud Kuremäe Mungakloostri 100-aastasele juubelile ning mis esitles mitte ainult kloostri ajaloolisi fakte, vaid ka andis ülevaate Õigeusu ajaloost Eestis. Kloostrimuuseumi ja –arhiivi põhimaterjalid olid edasi antud matushka Varvara poolt. Ekspositsioon jutustas kloostrielanike elust ja töökorraldusest. „Töö ongi palve“ ning nunnad, kes elavad vaga elu, töötavad vahet pidamata. Siin olid näidatud ka nende käsitööteosed: mitra, plashanitsa, mis oli tikitud kloostri kuldtikkarite poolt. Samuti ekspositsioonistendidel olid ka hulgaliselt fotosid, kirikutrükke, mis tutvustasid kloostri ajalugu. Väga huvitav oli rahvariiete, eriti kostüümidele pühendatud näitus. Eksponaadid olid pärit Tartu Etnograafiamuuseumist ning ka erakollektsioonidest. Samuti oli esitletud ka hulgaliselt vene keelset perioodikat: „Reveli izvestia“, „Poslednije izvestia“, „Zizn“, „Russkij golos“, „Vesti dnja“, „Chas“. Kaasa arvatud Ivan Bunini raamatud ja Severjanini „Tunnetekatedraali kirikukellad“. Eriline huvi oli Juhan Liivi ja Gustav Suitsu loomingu venekeelsete tõlkede vastu. Eraldi ekspositsioonina olid esitletud kooli- ja perealbumid, õnnitluskaardid, vanad vinüülplaadid, ja fotod, millel olid kujutatud stseenid nii professionaal- kui ka amatöörteatritest. See kõik näitas kuivõrd aktiivne oli venelaste ühiskondlik elu Eestis ning tõestas, et vene ja eesti kultuurid Eestimaal ei ole üksteisest eraldatavad. Näitus oli suletud 20. jaanuaril 1992. Pärast ekspositsiooni jätkus aktiivne uurimustöö, mis oli seotud vene kultuuriga Eestis. Sellest võtsid osa nii eraisikud kui ka organisatsioonid. Selle tulemusena ilmus terve hulk monograafiaid ja eraldiseisvaid publikatsioone, mis andsid esialgse ülevaate venelaste elust Eestimaal. Samuti hakkasid ilmuma arvukad ajutised rändnäitused.

1991 aasta juuli.
Rahvusvahelise festivali „Birds of song“ ajal „Vene maja“ ruumides oli näitus „Vene ajakirjad Eestis 1910-1991“

1994 aasta september.

Helsingis toimus ühepäevane näitus „Venelased Eestimaal 1918 – 19402. Näitus omas suurt populaarsust.
 

1995 aasta veebruar – aprill.
Tallina Linnaarhiivis toimub näitus „Venelased Eestis“.

1995 aasta september – oktoober.
Narva linnamuuseumi tornis „Pikk Hermann“ toimus näitus „Venelased Eestis 1918-1940 aastatel“. Näitus oli pühendatud Tartu Rahulepingu 75. aastapäevale. Aasta vältel oli näitus eksponeeritud Moskvas, Mustvees, Tamperes.

1996 aasta aprill – mai.
Tallinnas toimuva „Venelased Baltimaades: integratsioon ja multikultuurne ühiskond“ konverentsi ajal toimus Eestis välja antud vene kirjanduse ja õpikute näitus.

1996 aasta oktoober.
Saksamaal toimus näitus „Venelased Eestis 1918-1940“. Näitus oli väga edukas. Samal ajal toimusid katsed luua alaline muuseum.

1997 aasta.
„Mihkli muuseumis“ avati vene ikoonade näitus, mis oli ettevalmistatud Nikolai Kormashovi poolt koostöös välismaa kunsti muuseumiga, mida võis vaadelda kui „Vene muuseumi“ eelkäijat.

1999 aasta november.
Fotonäitus „Vene hing eesti fotograafias 1855-1940“. Näitus toimus Nõmme Sotsiaalmaja ruumides. Hiljem oli ekspositsioon esitletud Eesti Riigikogu hoones.