B. Arhitektuur Eesti territooriumil ehitatud kirikute arhitektuur on mitmekesine ja unikaalne. Mitte kuskil pole taolist punase tellise ja looduslike kivirahnude kombinatsiooni kirikuseinte ehitamisel kasutatud. See on kõrgkultuuriline nähtus. Sellise kultuuri alla kuulub õigeusu kirikute ehitamiskunst, milles on kooskõlas nii vaimne idee kui ka esteetiline kuju, mis kannavad edasi selle mõte sümboleid. Arhitektuur, nagu iga teine kunstiliik, omab talle omast professionaalset keelt – arhitektuursete vormide keelt , mis on lahutamatu isiku maailmavaatega, tema vaimse olekuga. Just see vene õigeusu kiriku arhitektuurikujundite tähendus ja sümboolsuson tajutav vaid siis, kui tajuda pühamu tema õigeusuidees. See jaotus koosneb fotodest, maketidest ja selgitavast tekstist.

C. Vaimulik kunst Traditsiooniliselt tuuakse välja selliseid vaimuliku kunsti valdkondi nagu: ikoonide maalimine, kirikukellade valamine ja kirikukellade helimuusika, erinevad plastikad, koorilaul, eriline õmblusviis (kuldtikkand ja vooderdamine). Samuti võib nende hulka arvata ka viirukite tegemise ning raamatute kirjutamise ja illustreerimise minevikus. Ekspositsioonis kasutatakse nii eraldiseisvaid ikoone kui ka ikonostaasi osi ning teisi kirikutarbied.

Kõik eksponaadid peavad olema koos selgitava tekstiga. Näiteks: kes on kujutatud ikoonil, millest see on tehtud, mis värve kasutati ja samuti pühaku biograafia ja tema imetegude kirjeldused. Ikonostasi kohta peab olema eraldi selgitus, mis reas ning mis järjekorras paiknevad ikoonid ning millest see sõltub. Ikonostas mitte ainult eraldab altari ülejäänud pühamust kui ka täidab palju raskemat funktsiooni. Suunatud palvetajate poole ning täies tervet pühamut on ikonostas nagu avatud raamat, mille sisu on edasi antud läbi kujutatavate kujutiste.

Ikoon on lahutamatu osa õigeusu traditsioonist. Ilma ikoonideta ei ole võimalik kujutada ette õigeusu kiriku interjööri. Õigeuskliku inimese majas on ikoonid alati nähtaval kohal. Reisile minnes, võttab õigeusklik kristlane tavakohaselt kaasa väikese ikonostaasi. Selles jaotuses on vajalik kronoloogiline ülevaade ja ikoonide ning koolkondade kirjeldused. Kohalikud ikoonkunsti koolkonnad arenevad üldiselt vanausulistel. On väga raske ülehinnata tuntud meistri Gavriil Efimovich Frolovi (1854-1930) rolli pühapildikunsti ja Prichudje vanausulisuse ajaloos. Ta asutas XIX sajandi lõppus unikaalse ikoonmaalikunsti kooli. Tema õpilasteks olid XX sajandi tuntuimad ikoonimaalijad: P.M. Sofronov, M.G. Solntsev, F.A. Mõznikov, D.N. Poljakov, N. Gluhov.