“Vene Muuseumi” kontesptsioon (lühendatud)
Muuseumi loomise põhjused
1.1 “Vene Muuseumi” loomine tulenes soovist säilitada ja laiendada dokumentaalallikate arvu, mis omavad tätsust, aidates mõista Eestimaa venelaste elulaadi ja tegevusi ning samuti vajadusest arendada teadusliku- ja kultuur-haridusliku baasi rahvsuliku identiteedi toetamiseks.
1.2 Muuseum peab olema teaduslik ja hariduslik asutus, mille ülesandeks on säilitada Eestimaa venelaste rahvusvähemuse ajaloolise mälu ja rahvuslikud traditsioonid ning samuti aidata kaasa nende kultuurilise panuse objektiivsele uurimisele Eesti ajaloos.
1.3 Vajadus luua muuseum tulenes mitmetest objektiivsetest põhjustest, millest tähtsamad on:
– Eestis ja välismaal elavate eraisikute käes olevate kirjaliku- ja olustikukultuuri mälestusmärkide hävimine ja tolmustumine.
– Eestimaa riiklikes- ja munitsipaalarhiivides, muuseumides ja raamatukogudes olevate dokumentide kohta kättesaadava informatsiooni puudumine, mis käsitlevad Eestimaa venelaste eluolu ja tegevusi.
– Vajaliku tähelepanu puudumine kollektsiooni, eksponeerimise ja Eestimaa venelaste rahvusvähemuse kirjaliku- ja olustikukultuuri mälestusmärkide uurimise vastu Eesti riiklike- ja munitsipaalmuuseumide, arhiivide ja raamatukogude poolt.
1.4 Muuseum on kohustatud oma igapäevases töös teostama Eesti Vabariigi territooriumil olevate vene kultuuri dokumentaalmälestusmärkide avastamist, säilitamist ja teadusliku üleskirjutamist, juhul kui nad omavad otsest sidet ajaloo ja kultuuriga. Muuseum peab looma allikauurimisbaasi selleks, et tagada süvendatut ja mitmekülgset eesti kultuuri ja ajaloo uurimist, mis aitab kaasa mitte ainult vene kultuuri säilimisele, kui ka Eestimaa ajalooteaduse arengule.
Muuseumi põhilised eesmärgid ja tegevussuunad:
2.1 Muuseumi tegevus on suunatud järgmiste põhiülesannete lahendamisele:
– museaanide kollektsiooni loomine, mil on seos Eesti vene kogukonna kultuuri ja ajalooga (kogumine, säilitamine ja teaduslik kirjaliku- ja olustikukultuuri mälestumärkide üleskirjutamine),
– Ühise Eesti venelaste kirjaliku- (käsikirjad, trükised) ja olustikukultuuri mälestusmärkide andmebaasi loomine
– temporaalsete ja alatiste ekspositsioonide läbiviimine
– uurimis- ja haridustööde läbiviimine põhinedes kogutud andmetel.
– ajaloteaduse populariseerimine.
Muuseumi loomine peab kulgema kahes etapis:
– muuseumi loomise ettevalmistusetapp kolme aasta vältel (aastatel 2001 – 2003),
– alaline etapp, mida regulaarselt rahastatakse riigi- ja linnaeelarvest. Eelduste loomine, et muuta muuseum ühiskondlikust – munitsipaalseks.
Muuseumi kollektsioonide koostamine:
