JAOTUS: Kujutav kunst (alaline retrospektiivne näitus)
Kujutav kunst — plastiliste kunstide koimpleks, mis on seotud statiliste kujutiste ja materjaalsete vormide loomisega. Kujutava kunsti teosed valmivad läbi visualse tunnetussfääri esteetilise omandamise.
Kujutavad kunstid on klassifitseeritavad läbi objekti, millele on rakendatud loominguline jõupingutus; kasutatud kunsti- või tehniliste abivahendite ja ajalooliselt väljakujunenud loomingukontseptsioonide järgi.
Kujutavale kunstile on iseloomulikud kunstiteosed, mille esteetiline väärtus ja kujuks on tajutav vaid visuaalselt. Tüüpilised kujutava kunsti teosed omavad objekti tunnusjooni (ruumiline piiratus, ajaline stabiilsus). Objektide genereerimise võime – tähtsaim kujutava kunsti omadus, mis on seotud selle päritoluga ning mis mõjutas selle ajalugu ja seadis tingimusi arenguks. Kujutav kunst kas loob iseseisvaid objekte, mil puudub utilitaarne väärtus (skulptuur, maalikunst, graafika, fotokunst) , või esteetiliselt organiseerib utilitaarobjekte ja informatsioonmassiive (dekoratiiv- ja tarbekunst, disain). Kujutav kunst aktiivselt mõjutab ümbruskonna ja reaalsuse taju.
Kunstilised abivahendid, mida kasutab kujutav kunst kogu oma liigirohkuses, on seotud kõikide visuaalse taju aspektidega (ruumilisus, plastilisus, värv, valgus ja vari, faktuur jm) – kujutavad abivahendid – ja väljenduslikud ressurssid, on seotud teose piltliku karakteriga (assotsiatiiv-süzeeline kompleks). Ühele teosele või liigile iseloomulikud kujutavad vahendid ja nende kasutamise spetsiifika moodustab terviku, mida nimetatakse kujutavaks keeleks.
Muuseum peab üheks oma ülesandeks, lisaks kogumis-, säilitamis- ja eksponeerimistegevusele, hariduslikku tegevust, mille ülesandkes on muuseumi kollektsiooni propaganda ja laialdlaste ühiskonnakihtide harimine kunstikultuuri osas. Alaline kujutava kunsti ekspositsioon on õlesehitatud ajaloo kronoloogilisels printsiibil ning annab võimaluse jälgida vene kunsti põhilisi arenguetappe Eesti ja Venemaa territooriumil. Samuti on võimalik selgitada vene emigratsioonikunstnike teemat, nende tegevust Eestis, Lätis, Prantsusmaal, Saksamaal ja teistes riikides (näiteks N. Kalmakov) kasutades näidistena eksponaate, mis peegeldavad vene kujutava kunsti koolkonna mitmekülgsust ja rikkust.
Ei saa mainimata jätte, et me peame vaatlema kunstnike mitte nende rahvuse, vaid loomingu, ühe või teise koolkonda kuulumise ning kunstilise maailmavaate järgi. Kujutava kunsti (retrospektiivnäitus) jaotuse on võimalik jagada omakorda kahte osakonda.
